Õnn, mis tuli kirjutamisega: minu lavastuse sünd ja kogukonna vägi

Sel aastal toimub juba 17. korda südantsoojendav uusaastapidu Haapsalu Hoolekandekeskuse ja Haiba lastekodu lastele, mida veab suure pühendumusega

Kristina Kuldma. See üritus on täis headust, siirust ja soojust ning mul on tohutu au anda sellesse oma väike, kuid südamest tulev panus.

Ühel hetkel tekkis minus tunne, et tahan lastele kinkida midagi veelgi erilisemat. Midagi, mis paneks silmad särama ja südame uskuma, et headus toob tõesti õnne. Nii sündiski otsus kirjutada täiesti uus lavastus: „Lotte läheb õnne otsima“.

Inspiratsioon, mis kasvas millekski suureks

Kõik algas ühest lihtsast mõttest, miks mitte luua lastele midagi unikaalset? Midagi, mis oleks ühtaegu lõbus, õpetlik ja hingeminev. Olen aastaid mänginud erinevaid tegelasi ja loonud väiksemaid lugusid, kuid täiesti oma lavastuse kirjutamine tundus tõeliselt erilise väljakutsena.

Lavastuse kirjutamine on omamoodi nagu uute sõprade leidmine. Ühest tegelasest kasvas välja teine, nende hääled, iseloomud ja naljad sündisid justkui iseenesest. Nii hakkas tasapisi kuju võtma Lotte teekond, lugu õnne otsimisest, sõprusest ja headusest.

Hetk, mis tõi silma pisara

Üks kõige liigutavamaid hetki kogu protsessi juures oli ametliku loa saamine Lotte tegelaskuju kasutamiseks. See kiri ei olnud lihtsalt paber ega „luba“. See oli hetk, mis pani mind mõistma, et mu unistusel on tiivad.

Ja ausalt öeldes jah, pisar tuli silma. See oli soe ja sügav tunnustus, mis tähendas mulle väga palju.

Kirjutamine: rõõmud, takistused ja südamest tulev jõud

Tunnistan ausalt: kirjutamine ei olnud alati lihtne ja roosiline. Vahepeal ei voolanud lugu sugugi, dialoog kõlas kuidagi tühjalt või mõni stseen venis liiga pikaks. Mõnikord tundus, et peaks käega lööma.

Aga iga kord, kui korraks alla andsin, mõtlesin lapsele, kes seda lugu laval näeb. Lapsele, kelle jaoks võib see olla päeva kõige helgem hetk. Just see mõte andis mulle uuesti jõudu.

Imeline seltskond, kes loob seda maailma koos minuga

Lavastus ei sünni kunagi ainult ühest inimesest. See sünnib inimestest, kes tulevad kokku, panustavad oma aega, südant ja annet.

Sel aastal on minu ümber uskumatult soe ja andekas seltskond. Iga proov tõestab, kui võrratud inimesed mind ümbritsevad… ja kui hindamatu on nende panus. Koos loome Lotte maailma, täis naeru, seiklusi ja muinasjutulisust.

Facebooki kogukond, mis pani mind taas imestusest vaikima

Kui jagasin, et otsin lavakaunistusi ja kostüüme, ei osanud ma oodata, millist headuselainet see vallandab. Facebooki kogukond, täiesti võõrad, tuttavad ja sõbrad, hakkasid lihtsalt aitama. Tooma dekoratsioone, pakkuma kostüüme, toetama materjalidega.

See oli ja on jätkuvalt võimas kogemus. Taas tõestus, kui suur on inimeste valmisolek teha head.

Viimased lihvid enne suurt päeva

Nüüd oleme jõudnud lõppfaasi, viimased lihvid, rõõmus ootusärevus ja säravamaks lihvitud dekoratsioonid. Peagi, 4. jaanuaril, jõuab Tallinna Hestia Hotel Europa lavale Lotte maailm: seiklused, sõprus ja väikese õnne otsimine.

Kui kasvõi üks laps või täiskasvanu tunneb selle loo ajal, et maailm on natuke helgem, natuke rõõmsam ja natuke rohkem täis imesid… siis on kogu tehtud töö olnud seda väärt.